6 küsimust ja vastust sauna kohta
Hea saunasõber!
Olen rõõmuga pakkunud Sulle oma kogemusi ja märkamisi saunatamise kohta. Saun on lihtne koht, kus tekib maagia. Seekord tahaksin aga tuletada meelde saunatamise ABC-d ehk niiöelda põhitõdesid, mida järgides on ükskõik mis tüüpi saunas hea ja mõnus olla, seal olles ja ka peale seda.
1. Kui tihti võib saunas käia?
Paljud on küsinud, kui tihti võib saunas käia ja kas igapäevane saunatamine on tervislik. Tegelikult sõltub see inimese tervisest, saunatüübist ja isiklikust taluvusest. Uuringud on näidanud, et regulaarne saunaskäik võib vähendada südamehaiguste ja insuldi riski, parandada vereringet, alandada vererõhku ja vähendada stressi. Soome teadlaste sõnul on 4–7 korda nädalas saunatamine tervisele kasulik, kuid algajad peaksid alustama mõõdukalt ja kuulama oma keha. Ma ütleks, et võtmesõnaks ongi just “enesetunne”, saun on koht, kus su keha ja meel peaks eelkõige lõdvestuma.
2. Kellele ja milline saunatamine sobib?
Kui Sul puuduvad tõsised tervisemured, siis sobib hästi 2–4 korda nädalas saunatamine, aktiivsed inimesed ja sportlased võivad käia ka sagedamini, sest see aitab lihastel lõõgastuda. Küll aga ei tasu üle pingutada, kui on mure südamehaigustega, sel juhul hoia saunaruumi temperatuuri madalamana ja tee rohkem pause saunatamise vahele (saunas korraga 10-15 minutit).
Väldi kindlasti liigset kuumust ja vedelikukaotust, need võivad põhjustada väsimust ja peapööritust. Saun ei ole maraton! Kui vererõhk on ebastabiilne, tuleks vältida järske temperatuurimuutusi nagu külma vette hüppamine. Kogedes mõnda aktiivset haigust, peab täpselt teadma kas ja kuidas saunatada. Sel juhul tuleb küsida nõu vastavalt oma sümptomitele ja palavikuga sauna minna pole küll vaja.
3. Milline on see õige saunatemperatuur?
Öeldakse ikka, et igaühele oma. Suitsusauna perenaisena ja aastatepikkusest kogemusest lähtuvalt võin öelda, et alates juba 60°C on piisav, et kehale ja meelele pai teha ning korralikult higistada. Üldiselt, tervetele inimestele sobib kuni 90°C, algajad ja eakamad võiksid alustada leebema temperatuuriga, näiteks 60–75°C. Südamehaigustega inimestele soovitatakse veelgi madalamat temperatuuri, et saunatamine oleks ohutu ja mõnus ja kasulik ehk kuni 60°C.
100°C ja veelgi kõrgema temperatuuriga saunad tekitavad kehale stressi ja mõjuvad pigem kui tipp-sport, mitte ei aita täita sauna põhilist eesmärki ehk puhastumist ja lõdvestumist. Kuuma sauna tuleb kasutada targasti!
4. Kuidas käib õige vihtlemine saunas?
Vihtlemise kohta küsitakse sageli – kas seda võib teha iga kord? Vastus on jah, kuid selle sagedus ja intensiivsus sõltuvad inimesest. Vihtlemine parandab vereringet, lõdvestab lihaseid, aitab nahal hingata ja avab hingamisteid. Vihtlemine on nagu kirss tordil!
Tundliku nahaga inimesed või need, kel esineb südamehaigusi, võiksid vihelda leebemalt ja harvemini. Parim aeg vihtlemiseks on siis, kui keha on juba soe – umbes 10–15 minutit pärast leiliruumi sisenemist. Enne vihtlemist võib viha kasta sooja vette, et see muutuks pehmemaks ja vabastaks rohkem eeterlikke õlisid. Kui paned viha vette likku, siis kasuta kindlasti ära ka selle leotis, sest seal on palju kasulikke aineid, mida saad kasutada juuste pesemiseks ja keha loputamiseks. Kui soovid veelgi rohkem tervist vihast nahapinnale saada, siis tuleks vähemalt 4 h enne saunatamist kasta üks froteerätik kuuma vette ja keerata see viha ümber, pane viht sauna ootele – see teeb lehed pehmeks. Värske vihaga vihtle otse nahale, vahepeal võid kasta nii kuuma kui külma vette, aga jälgi, et siis liiga kuuma otse nahapeale vii.
Vihtlemisest võib muidugi teha pikki loengupäevi ja kirjutada lausa raamatuid, on palju võimalusi, kuidas vihta kasutada ja milliseid tehnikaid valida. Ehk kunagi teeme ühe põhjalikuma vihtlemise kooli ja siis saad kõike ise kogeda ja õppida. 🙂
5. Kas saun aitab külmetuse vastu?
Eestlased usuvad traditsiooniliselt, et saun võib ennetada haigusi, aga sageli küsitakse, kas haiguse ajal saunatamine on ohutu.
Haiguste ennetamiseks on saun suurepärane ja regulaarne saunatamine muidugi parim, kui oled külmetushaiguse algfaasis, et alles hakkad haigeks jääma, siis on saun soovitatav, aga kui palavik on juba tõusnud, siis pigem mitte minna.
Igasugustele viirushaigustele on aga suitsusaun parim ja just alguse faasis.
Isege etv-s on soovitatud inimestele suitsusauna, kui oli covid viiruse aeg.
Vaata lähemalt siit:
https://jupiter.err.ee/
6. Kas pärast sauna peaks end jahutama?
See on samuti sage küsimus. Külm dušš, jääauk või lumme hüppamine võib tunduda karm, kuid tegelikult parandab see vereringet, tugevdab immuunsüsteemi ja aitab lihastel taastuda. Kes eelistab leebemat jahutamist, võib lihtsalt värske õhu käes jahtuda. Oluline on kuulata oma keha – kui tunned end nõrgana või sul on südamehaigus, ei ole järsk temperatuurimuutus hea valik. Karastamine käib ikka siis kui tervis on korras ja soovid seda tugevdada. Muul juhul, nt väsinuna, nõrgana, mõne sümptomi esinedes vali ikka mõõdukas termperatuurivahetus, nt tee lahti saunaruumi uks ja lase jahedat õhku sisse või vali jääkulma vee asemel jahe vesi jne. Eriti soovitatav on käia vees juba enne sauna ja seda ka talvel! Loomulikult ikka siis kui tunned ennast hästi, mitte nõrga ja haigena. See meetod võib tunduda küll ebatavaline, aga tegelikult aitab see kehal valmistuda, et kuumast uuesti vette minnes ei tekiks südamele liigset koormust ja vähendaks järskude temperatuuride vaheldumisel kehastressi.
Saun on koht, kus keha ja meel saavad puhata ning kosuda. Leia endale sobiv rütm, naudi saunaskäike ja katseta erinevaid viise oma keha eest hoolitsemiseks. Näeme saunalaval! 😊