Saun hingedele – kuidas see käib?

Eestlastena me ikka teame, et pärast sügist pööripäeva on aeg pilk sissepoole pöörata.

Ütleb seda ju looduski – õues tuleb hooaeg lõpetada, kolida tubastele töödele ja olekule – minna siseruumi ja seda igas mõttes, iseenda sisemisse ruumi samuti.

Seal siseruumis ehk meie sisemises olemises on kõik olemas, on minevik, on tulevik ja on ka praegune hetk, milles saame tunda ja saame mõtelda, saame olla ja tähelepanu suunata.

Tulemas on jõuluaeg, mida on tavaks tähistada perekeskis. Aga enne kui me pühade meeleolusse siseneme, sisenegem endasse ja pöörakem pilk ka nende poole, kes meile silmaga nähtamatud, aga ometi hinges tunda on.

Kõik me teame 2.novembri hingedepäeva ja siis on tõesti kaunis vaadata, kui kõik surnuaiad tuledes helgivad. Kuid meie vanade teadmiste kohaselt on hingedeaeg palju pikem kui 1 päev. Kuni talvise pööripäevani, kui pilk jälle valguse poole pööratakse, on peetud hingede rändamise ajaks.

Lisaks sellele, et hingedele antakse süüa, pannakse küünlaid põlema, tehti hingedele ka saun. Neid kombeid on erinevaid, kas jäeti pärast enese saunatamist puhas vesi, viht ja pesuvahendid ka hingedele või köetigi täitsa eraldi hingesauna. Kuidas näeb välja hingesaun?

Hingesaun

Võimalusel vali hingesauna rituaaliks sombune ja niiske päev, siis pidavat hingedel eriti hea liikuda olema.

Küta saun, pane valmis viht ja kauss sooja veega ning kõik see, mida sa isegi armastad saunas kasutada.

Too saunalavale soojendavat jooki ning mõni maitsev paluke, mille võib sauna eesruumi lauakesele asetada.

Sauna küttes ja kõike seda toimetades võid juba mõttes kutsuda ja tervitada esivanemaid ja teisi hingi, keda tead nimetada.

Hingedesauna ise ei minda, küll on aga järgmisel päeval saunaruum juba eelköetud ja on hea ka endale üks vaikne saunatamine ette võtta, pöörates seejuures tähelepanu just enda hingehoiule.

Muide, vanas eesti keeles on leili sõna hoopis LÕUNE ja see tähendab HINGE.

Ilmselgelt on saun ja hinged omavahel seotud! 🙂