Harilik sirel (Syringa vulgaris)
Sirel on 2–5 (7) m kõrgune püstine põõsas või madal puu. Koor on hallikaspruun. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Vastakud lehed on nahkjad, terveservalised, südaja lehelabaalusega. Varisevad sageli rohelisena.
Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Lõhnavad väikesed õied paiknevad suurtes, enamasti kahekaupa asuvates, tihedates kuni 20 cm pikkustes püramiidjates pööristes. Õied on värvuselt lillad, sinised, violetjad või valged. Õitseb mai–juunis. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis–septembris.
Sirel rahvameditsiinis.
Rahvameditsiinis kasutatakse nii sireli pungi kui ka õisi, lehti ja koort.
Enim siiski õisi. Rahvameditsiinis tarvitatakse värskeid sireli lehti mädaste haavade tohterdamiseks, lehetõmmis sobib haava pesemiseks. Sirelist tehtud preparaatidel on palavikku alandav, higile ajav ja põletikuvastane toime.Enim kasutatakse ravimitena harilikku sirelit ja selle ühekordset valgeõielist teisendit. Peale õite on kõik teised sireli osad üsna tugevatoimelised ja sellepärast leiavad rahvameditsiinis kasutust eelkõige välispidiselt. Koort korjatakse noortelt okstelt ja kuivatatuna säilitab raviomadused kaks aastat. Lehti korja ja kuivata suve esimesel poolel. Õisi kogu siis, kui need on alles puhkemas, osa äsja avanenud, osa veel kinni – siis olevat neil kõige parem toime. Õige oleks sirelioks lõigata koos õiekobaratega ja kuivatada varjulises tuuletõmbusega kohas ning hiljem eraldada kuivanud õied ja säilitada paberkotis kuivas kohas. Õhu käes kuivatatud sireliõied kaotavad täielikult oma mürgisuse ja nende teed võivad kasutada nii lapsed kui täiskasvanud köha ja bronhiidi korral. Kohene õitsenud õiekobarate eemaldamine ja väike võra hõrendamine pärast õitsemist tagab õierohkuse ka järgmisel aastal.
Haiguste ravi.
Suhkruhaigus, bronhiaalastma – tee sireli lehtedest. 1 sp peenestatud lehti (õitsemise ajal kogutud) valada üle 1,5 klaasi keeva veega, jätta 1 tunniks tõmbama, kurnata. Tarvitada 2 spl korraga 2-3 korda päevas peale sööki. Kuu aega. Siis paus 10 päeva ja võib uuesti.
Kondivalu – tinktuur kuivatatud õitest. Sireliõied ära kuivatada ja viina sisse panna. Seista lasta umbes 48 tundi. Tarvitada tuleb 3 korda päevas 1 teelusikatäis korraga. Haigeid kohti võib ka määrida.
Radikuliit, osteokondroos, artroos, artriit – tinktuur meega. Peenestada 2 spl sirelilehti, segada need 300 grammi rõikamahlaga, lisada 200 grammi mett ja 100 ml viina. Jätta kaane alla 1 ööpäevaks. Enne valutavale kohale määrimist loksutada.
Podagra, soolade ladestumine, rauma, liigeste artriit – tinktuur õitest. Puistata värskeid sireliõisi kergelt (mitte kokku pressides) 1,5-liitrisesse purki ääreni, valada üle viinaga, sulgeda, jätta 3 nädalaks pimedasse kohta, kurnata. Võtta enne sööki sisse 30 tilka 3 korda päevas 3 kuu jooksul. Selle tinktuuriga võib määrida ka haigeid kohti ja teha kompresse. Tinktuuri reuma puhul sissevõtmiseks võib teha ka nii: hoiad noori kasepungi ja sireliõisi viina sees kaks nädalat.
Sireliõite tõmmis ehk tee on higileajava, nõrga röga- ja uriinieritust soodustava toimega.
Rahvameditsiinis kasutatakse seda bronhiidi, ülemiste hingamisteede katarride, kopsupõletiku, isegi bronhiaalastma ja põiepõletiku korral. Tee valmistamiseks valatakse supilusikatäiele õisikutele klaasitäis keevat vett ning lastakse tund aega seista. Seda võetakse sisse 1 supilusikatäis 3-4 korda päevas.
Tee närvilisuse korral, mis tuleb vihastamisest, ehmatamisest ja kurvastamisest – sirelilehe tee ja raudrohu tee paneb magama ning rahustab närvilist inimest.